Täna ma mõtlesin palju imelikke psühholoogilisi mõtteid. Ühele mõttele andis stardi eilne Nip/Tuck'i osa ja sealt kasvasid mõtted edasi. Üks mõte oli selline, et äkki ma talun ühe inimese välja ainult sellepärast, et ma kardan, et jään üksi ja siis ma ei saa enam hakkama. Ühesõnaga ma kardan.
Tegelt ma kardan igasuguseid asju nagu: pimedus, üksindus, koerad, putukad, teatud inimesed, uusi asju, vanu asju jne.
Siis eilne päev oli päris huvitav. Jana tuli Kundast linna, et saaksime käia Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis Lahtiste uste päeval. Tallinna Ülikool oli sama mõttetu nagu ma arvasin, et see on. Tervishoiu Kõrgkool oli aga üllatav. Sain kinnitust, et hambatehnikuks ma vist ei sobi. Üks tüdruk oli seal, kes oli kaks aastat proovinud juba sisse saada, aga käeline katse vist ei läinud hästi. Ma arvan, et seekord saab ta sisse, sest tahet tal on ja see tädike, kes meile asju rääkis ja seletas, tüdruk talle ütles et on juba kolmandat aastat seal:D Loodame, et ta saab sisse, tahet tal on ja sihikindel on ka. Edu talle.
No kui me olime farmaatsia ja hambatehniku kabinetis käinud mõtlesime, et vaataks õenduse kabineti ka üle, see oli ok, tähendab nukkudega oleks tore jah tegeleda, aga vastikute inimestega küll mitte. Muidu huvitav igati ja siis hakkasime lahkuma... aga lehe pealt nägin mingit keerulist sõna - optomeetria ja Jana ei osanud mulle selgitada, mis asi see on, siis läksime seda ka uurima. Seal võttis meid vastu üks übersuppertore onu. Optomeetria on siis see ala, mis tegeleb prillide ja läätsede valmistamisega ja silmade kontrollimisega. See tundus nii äge ja siis seal saab need asjad kokku panna, mis mulle meeldib - suhtlemine, kasulikkus, disain. Ma ei teadnudki enne, et selline eriala olemas on. Aga sinna on raske sisse saada. Ja reaalainetes tuleb tugev olla, aga loodame, et ma saan sisse ja kõik läheb hästi.
Nii tänasest ka natuke: pidin siis Triiniga klubisse minema, aga ma ei tea, ta ei taha ja pr mul ka tuju läinud. Tegelt pahuraks teeb see, et alati kui mina midagi ei taha sii saan sõimata, et ma olen igav , nõme jne, aga kui ta midagi ei taha, siis mapean seda vaikselt ilusti aktsepteerima. Ja see ongi normaalne minu meelest. Aga ma ei saa aru, kui mull midagi ei sobi, siis alati saan mina sõimu osaliseks, ükskõik kelega tegu on. Aga kui minule ei sobi, siis olen halb. Raske. Keeruline. Elab üle.
Lähme ajas nüüd rohkem tagasi, kui ainult täna ja eile. Koolivaheaeg on, aga hui see migni vaheaeg on või puhkus. Vaheajal peab kirjutama kirjandi, tegema referaati, lugema 2 raamatut ja siis ajaloo õps tuleb lahedale ideele ,et teeks esmaspäeval töö. Eriti nõme. See, et õpsidel elu pole, ei tähenda, et meil elu pole. No ma tegin need asjad ära, aga tore on see, et terve see nädal on raamtukogu remondis ja ma ei saa vajalikku raamatut ja teises raamatukogus seda polnud ja rohkem raamatukogusid ma ei tea ja ei viitsi otsida ka. Eks loen siis kunagi hiljem.
Mingi päev käisime Triiniga shoppamas päris tore oli.Ainult mul on null krooni nüüd, aga tahan juuksurisse ka veel minna ja kosmeetikusse. Kinkige mulle palun rahapuu. Ja siis olen ühele inimesele vist terve oma elu võlgu, st nii palju, et terve elu maksan talle seda tagasi vist. :S Ja ma ostsin omale mega sexikad ja hot texad;)
Suht kurb tuju on vist praegu, või tegelt kuri, ei tegelt see koos, nagu tusane, turtsuv, torisev. mingi nagu hale ka. negatiivsete emotsioonide üleküllus on vist.
Rõõmus uudis on ka, sain omale lõpuks ometi kleidi ja sisi teise kleidi ka, nüüd ootan soojemaid ilmi ja saan rallitama minna oma kleitiega. Siis on negatiivne uudis ka, mul on aprillis lõpukell ja mul on vaja punaseid kingi. nagu raha pole ja pole sobilikke kingi ka näinud, tegelt sobilikke isegi olen aga nende kontsad on väga kõrged, et ma olen siis küll 190cm pikk, kui need jalga panen ja ma ei viitsi hiiglast mängida.Kleit on siis selline:
Ja siis mu tarkusehambad ikka valutavad ja see ajab nii närvi ja nii valus on ja paha, mu kõrv ka vahest valutab nende pärast aga mõnes mõttes on see normaalne, et nad valutavad ja ma kardan välja tõmbamist ja ma ei teagi, kas minna arstile või mitte, kas on mõtet ja mis teha ja kuidas olla.. appi.
Homme on 21.märts.2008 - AASTAPÄEV! (3a)
Log in to comment